Irgenii ynemleh ba ID card esvel Uhaalag ynemleh \debat\

[serdaram]

sain baitsgaana uu,anh udaa ene umnud solongos ulsad ireed ajil huutsulduud yavj baina.zugiin uuriig demjihee germanuud helsen. sand ni mungu tugruguu hiih bolomjtoi gedgee helsen.yag ene asuudlaar solongostoi yarih gesen chini bas ih ontslogotoi gazar yum. ene ulsiin zasgiin gazriin buyu tusviin zardaliin buttsiig harj uzlee. yer ni niigmiin halamj, hund chiglesen hurungu oruulalt taldaa taaruu yum baina.yaduu, esvel surch bui ene tereeree turii barih ulamjlal ugui bololtoi. /bi buruu oilgoogui bol, Daram and tailbar hiih biz/humuus ni ih ajilsag, turuus barag yum hardaggui bololtoi.ene ulsad baigaliin bayalag buyu zes nuurs gej alga. hoid solongos, hyatadtai hariltsaa sain bish, yoponuudad bas durgui ch yum shig.hyatadtai jishee ni diplomat hariltsaa togtoogood udaagui geh. huuliin talaas avch uzvel hoid solongostoi dainii baidald baigaa aj, uchir ni enhiin geree odoo hurtel ugui.tegeheer hursh ornuudtaigaa tudiilun naizarhaad baih undes alga.za tegeed namaig anh udaa solongost irj baina gesen chini ih gaihaj baina. ta mongol mun biz dee geh yum. ugui geltei ni bish dee hehe.za tegeed mongolchuudad ih elegseg handdag gedgee oilguulj baina. barag zuun umnud aziin ornuud baritsah, arisnii uzel gargalaa gej gomdolloh hemjeend l manaihantai ih sain haritsdag geh.Chingis haany hatdyn neg ni solongos busgui baisan gedgeeree ih baharhdag bololtoi. olympiin naadmaas neg solongos ohin alt avsan bololtoi dog. udur shunugui l ter yuna gene uu muna genuu ohinii talaar garch baina.unuudur Chingis haany talaar neg barimtat kinog olon niitiin Tv eer haruulj baina bilee. bas korea times gedeg soninii terguun nuurt solongos, mongolyn hariltsaanii talaar garch.bodloo. mongolchuudad elegtei l uls yum gej. gehdee setgelgee, system ni ih uur yum. jishee ni 1997 ond solongoschuud, jiriin irged ni Olon Ulsyn Valutyn sangaas avsan zeeliig erguulj tuluhiin tuld barag 1 terbum dollaryn alt mungun eemeg bugj ene teree tsugluulj ugsun yum baina.yer ni mash eh oronch irgedtei gene dee. harin toer ni irgedee neg ih erhluuleed baidaggui gej oilgoson ni zoev uu buruu yu medehgui.dainy daraa ene ulsyn hoel deeree hurdan bossonii nuuts ni toeriin sahilga bat, bas zaluusaa olon zuun myangaar ni gadagshaa gargasand orshdog geh. bolomjtoi neg ni amerikt surch, bolomjgui ni arabyn ornuudad barilgiin ajil hiij baij. baruun germand ch olon solongos huuhnuud suvilagch hiij baij.ene ulsyn dollaraar olson anhny hurimtlal ni zaluusaa 'eksportlosony' orlogo baiv geh.bolovsrold ih hurungu oruulj, deer ni irged ni eh oronch baij. neg jishee oyutnuud ni sain duraaraa mod taridag geh. yoponii kolonichloliin uyed ene uls barag buh modoo tairaad, gol moeron ni hataj, tasrahdaa tulj baij.hedhen arvan jiliin umnu tsoeljij, harangadaj baisan ene uls oyutnuudynhaa hucheer delhiin hamgiin ih oi modtoi, bas tsever ustai oron bolj chadsan geh \neg oyutan l tegj yariv\za tegeed olon ulsyn valutyn sand naidaj geheesee iluu irged zaluusynhaa eh oronch setgel, erch hucheer l bosch irsen uls gej ooersdiigoo uzdeg bololtoi.Otgochuluu

[serdaram]

Goyo temdeglel bna. Alivaa uls ornii tuhai iim bazaj dugnesen medeelluudiig unshih, sonsoh ih sonirholtoi sanagddag. Bi er ni neg tiim traveler style-iin hun shig bgaamaa :-)Solongost student, tourist, businessman geed buhii l turhteigeer ochij baisnii huvid Otgo andiin medeelel deer uuriin medeh heseg busag medeelel nemye gej bodloo. Hudulmurch, eh oronchiin huvid aguu humuus gej bi boddog. Ter alt mungu huraasan tuuhees gadna dainii daraa uls orniig hul deer ni bosgohoor hiisen hamgiin ehnii ajil ni hurdnii zamuud bsan gedeg. Ter hurdnii zam tavih ajild oron nutgiin irged yamar ch huls, mungu nehelgui untah noiriig umartan ajillaj, hedhen jiliin dotor gol gol hurdnii zamuudaa tavichihsan gedeg. Ingeed l zam saihan bolchihson baihad huduu hotiig yalgaa ni ugui hugjuulehed yamar ch saadgui bolson biz. Uuniig bi Mongold heregjuulvel zugeer sanagdaad baidgiin. Buh aimag ruu sungeneed l ordog, tor geh saadgui toligor zamuud tavichihval oron nutag ayandaa l hugjchihmeer yum shigee. Odoo chini zam muu bolohoor achaa teevriin zardal undur, honog hugatsaa urt, risk ihtei bolohoor huduu ruu hugjliig zuuj avaachij chadahgui bna. Risk gedegt tegeed l muudah yalzarah, evdreh hemhreh geed l uchnuun asuudluud bii. Minii l medehiin Hovdiin shar tums gej gachin goyo tums bii, Hovddoo bol aimaar iheeree urgadag, hot ruu mash baga orj irdgiin shaltgaan ni erduu l zamdaa muudchih geed bdag, bas jimsnuud baina. Hujaagiin tums, jims nogoog tsaraichlahgui baihgui yu. He he, yostoi aimaar haduurlaa. Solongosiin tuhaid bas neg yum helye. Odoo internetiin buyu IT-iin hugjluur Solongos yun USA, yun Europe... Etssiin hereglegch burt (ail ger burt gesen ug) 100MB hurdaar broadband tataad oruulchihsan (bid end 1MB-aar orohooroo bayarlaad baidag shuu dee). Odoo ter aimaar urgunuus urgun suvgaar yu yavuulah ve, yaaj ashiglah ve gedeg deeree l ursuldutsguuj baigaa. IPTV, Internet phone, Online Gaming, Chatting, Social Networking geed l bugdiig hiigeed hiigeed band ni duurch uguhgui still hooson bgaad bna gesen. Odoo Solongos zaluuchuud cyber ertunstud amidradag bolson, online community, social networking geech yum hetreh taldaa orood ahmad uyeiinhneesee banga hurteed. Tend zaluuchuud online-aar ehner nuhur boltsgooj bna, online-aar huuhedtei bolj, online ehner, nuhruusuu nuutsaar online nuuts amragtai bolood. tegeed barigdaad online-aar salj bna. Ene bol gaihamshig, mergejliin nudeer harahad uneheer ataarhah, bas tiim hudulmurch humuuseer baharhah setgel uuriin erhgui turdug. Za bas neg jijgheen yum nemye. Tatvariin togtoltsoonii talaar neg hicheel deer sonsoj baihnee, tatvariin hamgiin sain 2 huvilbariin 1 jisheend ni Scandinaviin ornuud, nuguu jisheend ni Solongos orj bsan sanagdana. Scandinaviad bol aimaar undur tatvar avdag, tegeed niigmiin mash sain halamj, tegteleg, uichilgee uzuuldeg. Koread bol barag niigmiin halamjgui, gehdee tatvar gej zovoodoggui gej bgaa. Ali ali ni zuv togtoltsoo gesen shuu. Harin Mongold Scandinavia shig tatvar avchihaad, Korea shig niigmiin halamj uzuuldeg yum bilee l :-) Geed yariad bval olon yum sanaand oroh shinjtei, ingesgeed zogsoyo doo. Cheers, AMARBAT Pashka

[serdaram]

From Seoul..... Saihan setgegdeltei baigaad chin yagaad ch um bayartai bn.Solongost niit 1 saya gadaad irged amidardagiin dotor 30 garui mingan Mongol irged amidarch ajillaj bn. Yynii 12000 huuli busaar orshin suudag, 14000 gereenii ajilchid, 2500-3000 orchim ouytan, 2000 solongos irgentei ger bul bologsod baidag gesen elchin saidnii medee baidag. Mon Solongost 400 gariu Mongol huuhed turj 2009ond 179 Mongol ger bul shineer burtguulsen gene. Minii bie Solongosd 10aad jil surch ajillaj amidrahdaa mash ih umiig surch medsen gej huvidaa boddog. Solongos manaih shig gazariin bayalag, uudam tal nutag, 5 hoshuu mal baihgu bolhoor zovhon hunee capital gej uzdeg, tiim ch utgaaraa hunii hogjil, bolovsrold mash ih horongo oruulalt hiideg. (bolovsrold zartsuuldag mongooroo delhiid 1t ordog) Bidend Solongosoos avuushtai zuil mash ih baidag,medeej sorog tal ch baigaa l baih.Uunii dotroos minii huvid bodoj ybidag neg zuil bol ednii turiin baiguulaguudiin network  system. End gants irgenii dugaar baihad buh medeeleliig medej bolj bn. Medeej end security iin asuudal baigaa hedii ch mash sain shiidej chadaj baigaa. Manaid neg l olon devter, neg l olon dugaaruud(niigmiin daatgaliin devter, eruul mendiin devter, joloonii unemlehiin dugaar .....geh met) buh um gar ajillagaatai heveeree...odoo uuniigee tsahimjuulah tsag bolson umshig, ingehiin tuld hamgiin turuund hiigdeh zuil bol irgen buriig negdsen neg dugaartai bolgoj netgeh heregtei baih. Jisheelbel solongos hunii irgenii dugaarin turson on sariin araas eregtei hun1 eer emegtei hun2 oor ehelsen 7 orontoi too baidag. Ene dugaar baihad ter hunii talaarh buhii l medeeleliig medeh bolomjtoi.Bas buh daatgal, tatvar, huuli zuin yam, sanhuugiin baiguulaga (bank) geh met turiin bolon sanhuugiin baiguulaguudin network system tei uchiraas  irgeded uilchileh uilchilgeend chiregdel bagatai, mon tsag, horongo hemnene. Mon odoonii manai ene turiin baiguulagiin chiregdeliig shiideh gants gol tulhuur umshig.Manai darga nar uuniig medehgu bish mash sain medej baigaa, gants solongos ch bish hogjiltei ulsuud bugd l iim tsahimjsan  baidag. Harin uuniig hiihed manaid sain IT giin mergejilten horongo shaardlagatain oilgomjtoi, gehdee uuniig shiideg boloh olon arga zam bii sanagdana. Uunii talaarh ta buhnii sanal bodol ? Urtuuchid sanaa devshuulen ajil hereg bolgohod uguisgeh zuil ugue met sanagdana.  Hundetgesen,  Ariunmaa from Seoul

[serdaram]

Sain baitsgaana uu? Solongos uls niigmiin zarim asuudlaa technik technology ashiglan sain shiidej bgaad ergelzehgyi bnaa. Technik technologiig ashiglan orchin yed olon uls bichig tsaasni etc. asuudluudiig shiidsen. Manaid ch heregtei gedgiig demjij bgaa ch hyn byr dugaartai bolohiig bi  demjdeggyi. Aav eejees ugsun saihan neriig dugaaraar soliod zogsoj bh n yu l bol doo. Bid gadnii yumiig shuud huulahasaa ilyy, ard tymnii setgelgeend niitsen, mgl gesen yndesnii ontslog, todotgoltoigoor ard olnooroo heleltsej baij shiidej baival. Tegeed ch tatvar tulugch ard tymen turiin asuudald duu hooloigoo hyrgen oroltsoj chadahgyi tsuun heden hyn uls orni bayalag, hurungiig zalgij Mongoliin tur heel hahuuliaraa delhiid deegyyr orj bgaa n haramsaltai. Undur hugjiltei byh oron hyn tus byree US, SKorea shig dugaartai haraahan bolgoogyi, tuhailbal, UK-d. Manaih shig irgenii ynemleh shineer olgoh asuudal UK-d neleen heleltsegdej yarigdaad ard tymen tatvar tulugchdiin mungiig demii zyild yreh n gedeg yndeslelteigeer  hoishluulsan. SKorea US-n asar ih tuslamjtaigaar hugjsun tul medeej system n ijil tustei bh. Bazra

[serdaram]

Bi l huvidaa, er ni bol Mongol usliinhaa irgenii burtgel medeelliin system-iig iim bolgochih yumsan gej setgelee bainga chileej yavdag. Iim bolgoh buren bolomjtoi, mongol engineeruudiin tolgoi uuniig ulhuun hiine, yamar ch problem baihgui gedgiig bi batalgaatai helj chadah baina. Hamgiin gol ni end tur zasgiin maani sonirhol, zutgel ontsgoi undur baih shaardlagatai, ene deer l gatsaad bgaa yum. Odoo dahiad l ter uhaalag unemleh geed bas neg shahaanii yum hiij baih shig bgaam. Ard tumniig iim "emh zambaraagui" bailgah ni tedend ashigtai bgaa uchraas l hiiye gehgui bgaa. Iim systemd shiljihiin tuld odoogiin IBMUIT - irgenii burtgel medeelliin ulsiin tuv biluu, ter baiguullagiin butets bureldehuun, uil ajillagaa undseeree uurchlugdunu. Tsaashlaad buh shatnii zasag zahirgaanii baiguullagiin (uls, hot, aimag, sum, duureg, horoo, bag) uil ajillagaand uurchlult orno. Bur tsaashlaad, tsagdaa, zamiin tsagdaa, bank, tatvar, daatgal geh meteer er ni barag buh l baiguullaga, systemiin uil ajillagaand nuluuluh tul zailshgui demjleg heregtei. Tegeed hamgiin gol ni naidvartai, hurdtai internet orchin uusgeh bolno, ene bas l buren bolomjtoi zuil.Ene asuudliig hervee tur zasgaas demjeed ugdug bol tusul bolgood udirdaad yavsan ch asuudal baihgui, nadad buh yum sanaand bagtaad baidag yum, hiih ajil todorhoi, herhen yaaj hiih ni ch ilerhii. Bazra and joohon buruu oilgochihov uu, yaav, ID olgono gedeg aav eejees zayaasan neriig replace hiih asuudal ogtoos bish bulguu. Irgenii ID-gui oron gej delhii deer baihgui bailgui dee. Odoogiin manai Registriin Dugaar geech yumiig l jaahan urgujuuleh tuhai asuudal yum. Cheers, AMARBAT Pashka

[serdaram]

Sain uu Amaraa,Uhaalag kart-yn burtgeliin system nevtruulj bolno. Baruuny ornuudad shiidluud n barag belen baigaa shuu dee. Mongo oldvol dorhnoo hiih biz.Getel bidnii derged asar tom hoyor guren baina. Hyatatuud l gehed Mongolyg sudaldag buhel buten hureelen ajillulj, hoinoos n computer censorship/hacking hogjuuleh tal deer jildee barag neg terbum am. dollar zartsuulj baina. Oros ah nar komputeryn talaar bur ch aguu, Amerikiin bank hackerdaj heden sayaar n hamaad l baidag nohduud.Iim baihad medelliin ayulgui baidlyg hangaj chadah hun Mongold baina uu? Esvel duryn nohor Mao komputerynhaa ard suungaa Mongolyn hun amyn burtgeliin san ruu orood minii/chinii tuhai buh medeelliig unshaad minii/chinii buh hamaatan sadanguudyg gargaad suuj baival hetsuu sh dee?Shuuh tsagdaa, tor zasag yamar baigaa bilee? Bi lav tedend itgej ooriin tuhai medeelel, ter tusmaa garyn huruuny heegee ogmoorgui l baina. Daraa n ene teree bank deeremdsen hereg mandlaa gehed beelitei hulgaichiig haij olohyn orond uilchilgenii tsonhon deer baidag uzegnii bairul deer minii huruuny hee baisan gedgeer n namaig barj avaad tamlaad duusgah biz.Aan, medehgui, Mongol uls, tor zasag iim yalzarsan, tolgoi n oligtoi ajilladaggui toriin mahny mashind ard irgedee barj tarchlaahad iluu huchtei zevseg atguulah shaardlaga baina uu daa?Buruu zamaar oroh n denduu oilgomjtoi.. .. Ochigdorhon Ontsgoi baidlyn said asan Otgonbayaryg Avilgaltai temtseh gazar bolon Tagnuulyn eronhii gazryn hoyor alban tushaaltan huivaldan baahan "no"-toi medeelluud tsugluulj 4 sar shorond hataan helmegduulsen tuhai hevleliin baga hural hiij bigaa haradana le.Minii l medeheer sotsializmyn ued buh irgedee buren burtgesen hoyor uls l baisan- Ardchilsan German ba Mongol. Germand Stazi gej mash huchtei apparatai, tegeed ch germanuud neg yum hiihdee denduu niambai hiideg tul. Mongol bolohoor erdoo saya garui hun amtai baisan tul.Mongol ulsyn buh iregdiin tuhai medeelel bagtaasan san baiguulah n saihan sonsogdoj baigaa ch arai ertedsen hereg, barag hereggui bizee.Mongol xvv

[serdaram]

Sain uu Lutaa andaa, Ziak, bolgoomjloluudiig oilgoj bainaa, iimerhuu surug taluud baihiig uguisgehgui. Gehdee surug talgui ajil, asuudal gej haana ch ugui, harin surug talaa medej baival sain hamgaaldag l baih heregtei. Electron systemiin nuutslal gedeg zuil aihtar hevreg yum shig bolovch yag hangaj chadaad bainga shinechilj chadaj baival harin ch tsaasan systemees havigui buh ed. Tegeed ch Medeelliin Technologiin hugjliin huvid buh uls neg garaan deerees ehelj bgaa gedgiig umnu ni sonsson baih, hyatad cyber attack-d beldej baival mongol tohirson defense-iig ni hiigeed baih bolomjtoi l gesen ug. Bidend yag ijil medeelel hangagdaj baidag uchraas. Za tegeed er ni iim shaltguudaas aigaad zah zambaraagui, eh zahgui suutsgaasaar baih uu? Aa yarshig zambaraagui tusmaa amar, humuust oilgogdohgui saihan baidgiin geed baigaad baih uu? Iim zah zambaraagui baidlaas bolj zugeer bgaa huniig heregt hiih ni buu hel, hen ch bish bolgochihvol yaana? Eruusuu ta neg medsen Mongol Ulsad burtgelgui, Mongoliin irgen bish bnaa geed yavj bval yaana ve? Dor hayaj l tetgevert garahad chini ta ulsad ogt ajillaagui bna shtee gevel yaahve, neg archive shataad l yumuu, tendees neg havtas tsaas alga bolohod l baahan medeelel ustah yum bilee l. Cheers, AMARBAT Pashka

[serdaram]

Сайна байна уу, андууд аа! Хувийн дугаар олгох асуудал Монголд тухайн үеийнхээ нийтлэг жишгийн дагуу хэрэгжсэн асуудал гэж ойлгоод байгаа. Гэхдээ түүнээс хойш улс орнуудад иймэрүү дугаараас татгалзах байдал үүсээд байгаа гэж ойлгодог. Учир нь гэвэл, хамгийн наад зах нь "Identity theft" гэдэг гэмт хэргийн нэгэн томоохон ангилал маш хүчтэйгээр өргөжиж байгаатай холбоотой. Иймд бид ч бас таах боломжгүй хувийн дугаар олгодог байх шаардлагатай. Миний бодлоор АНУ-ын Social Security Number маш оновчтой шийдэл мэт санагддаг.enkhjin

[serdaram]

Register number buyu burtgeliin dugaar ni ter huniihee tuhai yamar negen medeelel, torson ognoo buyu nas, huis, orshin suugaa muj geh metiig l aguulah uchirtai yum bishuu. Tegeed ch torson odoroor ni dugaarlahad on tsag uliravch dugaarlaltiiin davhtsal uusehgui ni oilgogdood bnadaa.ub-yymmdd-xx -iin xx ni harin oiriin heden jildee neg ijil odor torson humuusiig yalgaad baix baixldaa, ix olon saya huntei bolsonii daraa harin zereg zereg toerood bval hehe.Hundetgesen,  Tseren

[serdaram]

Ingehed Uhaalag ynemleh deer ajillaj baigaa hymyys hymyysiin Registriin dugaaryig solih gej baina uu? Esvel heveer ni hadgalah gej baina uu? Lotto sugalaa shig sohoroor ogdog Registeriin dugaaryig oorchilj Ovog, udamyin bolon ger byliin, huvi hymyysiin kodchlolyig nevtryyleh talaar bygdeeree orshin suuj baisan ulsyin jisheen deer sanal soliltsood sanalaa hyrgyylbel yamar be?Ene kodchilol ni huvi hynii torohdoo avah hamgiin anhnyi omch baih yostoi. Horongo ovlyyleh, byrtgeliin systemd nevtreh, ger byl boloh geed Niigmiin hariltsaanyi bolon busad zyiliin yndsen tylhyyr bolno sh dee. Uhaalag ynemleh hiij baigaa hymyysiig tanih bol ene talaar sanal soliltsooroi!Hyndetgesen Daram

[serdaram]

Онолтын хэлсэн төрсөн өдрийг регистрийн дугаарт ашигладаг улсууд хувийн нууц мэдээлэл учраас ашиглах хүрээг нь хуулиар тогтоож хязгаарласан байдаг байна. Манайх иймэрхүү юм бодох хэрэгтэй. Манайд бол хаа сайгүй л асууж шалгаагаад бичүүлээд байдаг. Ийм байж болохгүй.За хө, Дарам андын саналаар яана гэсэн хэл вэ? Ер нь бол регистрийн дугаараас төрсөн өдөр энэ тэр нь шууд харагддаггүй байвал прайваси талаасаа сайн хэрэг юм шүү. Орчин үед прайвасигийн асуудал чухлаар тавигддаг боллоо. Энэ нь хүний эрхтэй ч холбоотой асуудал.Төрсөн огноо дээрээс бүр нэмээд овог удам, халх, дөрвөд, баядыг нь хараа л мэдчихдэг тийм суупер юниверсааль регистраац хийх гэсэн санаа юу? Уг нь бол зүгээр л санаа байна. Хужаа нарыг, африк гаралтай монголыг тэнгэр заяат төрийнхөө сэнтийд гаргачихгүй гэдэг утгаараа...Гэхдээ энэ чинь нөгөө хүний эрх, эрх чөлөөт орны тухай ойлголттой хэрхэн нийцэх вэ? арьс өнгөөр, нас шүдээр ялгаварлах үзлийг дэврээхэд суурь нь болох юм биш бээз??Хүндэтгэсэн,  Буянцогтоо

[serdaram]

АйТй-ийн залуучууд кодлоход амар юм гээд тэгж хэлж байгаа байх. Гадаад оронд ажиллаж, амьдарч буй АйТй-ийн залуучууд байсан бол прайваси гэдэг асуудал хэрхэн цагаас цагт хурцаар тавигдаж байгааг маш сайн мэдэж байх учиртай. Дарамын лекцэнд суусан тэр АйТй-ийн залуучууд бодвол зөвхөн Монголынхоо хүрээнд асуудлыг авч үзсэн байх.Хүн амаа сайтар бүртгэх нь мааш чухал асуудал. Харин хувь хүний нууцыг дэлгээд хаячихаж болохгүй.Зарим орны хуулийг харж байхад, ширээн дээрээ бусдын нэрийн хуудсыг дэлгэж орхиод явчихсан байвал хувийн нууцыг задруулсан хэрэгт орж хуулиар хариуцлага хүлээдэг байх жишээтэй. Ийм хэмжээнд хувийн нууц---прайваси гэдэг юмыг авч үзэж байна.Кодчилолын жишээ авч үзье:Архангай аймаг---АРХотонт сум---ХОХотон ястан (эсвэл үндэстэн)---ХОЯУсан морин жил--- УМОЖХаврын ТэргүүнСарын Арван Таван --- ХаТэС15 -д төрсөн хүн байвалАрХоХояУможХаТэс15 гээд коодолчихлоо гэвэл энэ хүнийг "Оо энэ муу Хооя" байна гээд ажилд авахгүй байвал яахав?Бид нарын айгаад байдаг Хужааа гаралтангууд маань яг өөрсдийгөө "Хуж" гэж коодлоод зогсч харагдах байлгүй. Тэд нар хэдэн бор юм шидээ л ХаБо--ХалхБөржгон гээд л коодлуулчихна. Тиймээс энэ коодчилолыг хамаагүй ингэж тухайн хүний хувийн чанартай бүх мэдээллийг илэрхий агуулсан байдлаар хийж болохгүй.Регистрийн дугаараас нь төрсөн он сөр өдөр нь харагдаж байдаг хэлбэр бол уламжлалт монгол сэтгэлгээний үүднээс авч үзсэн ч буруу зүйл гэж би боддог. Ер нь манайхан чинь дээр үеэсээ л өөрийн төрсөн жил милийг нуудаг байсан юм бишүү. Даан ялангуяа сүүлийн үед хараал жатга гэдэг юм маш их газар авч байгаа гэж яриад байгаа шүү дээ. Хараал хийхэд нэр, жилийг нь мэдэж байх нь чухал гэх юм билээ.Удам судраа мэдэх, түүний бүртгэж явах нь тухайн гэр бүлийн асуудал даа. Мэдээж бас үндэсний асуудал. Харин тэр уламжлалт үндэсний "хар хайрцагны бодлогоо" хүмүүсийнхээ тархин дотор сэргээгээд өгөх ажлыг хийвэл дээр санагдана.Хүндэтгэсэн,  Буянцогтоо

[serdaram]

Японд иргэний бүртгэлийн дугаар, иргэний үнэмлэх гэж байдаггүй,харин хаягчлалыг маш сайн хийсэн, түүгээрээ “баримжаа авдаг” .Монголд ядаж эхлээд хаягчлалаа цэгцэлмээр санагдаад байдаг юм.Регистрийн дугаар шиг төрсөн огноо гэх мэт мэдээлэл оруулах нь дэмий болов уу.Тулгат

[serdaram]

IT talaasaa bol code-lohod tursun udur bna uu, ovog ugsaa bna uu, random too bna uu, ogtoos yalgaa baihgui. Er ni bol tursun udur il baih demii gedeg ni amdiral deer olon jisheenees haragdaj baidag, gehdee ter olon oron yaagaad ingeed bailgaad bdag ve geed sudalval bas neg shaltgaan baigaa l baih. Ovog ugsaa ch arai dendeh baihaa, toogoor ch bsan, usgeer ch bsan yalgaagui shuu dee, medeelel l bol medeelel. Za tegeed systemchleed program hiih deeree hurvel zaaval tursun udurtei bna ene ter geed baih yumgui, hiih ajliin huvid bichkoon ch yalgaa baihgui. Cheers,  AMARBAT Pashka

[serdaram]

Sain baina uu? Temee gesen chin byyr yamaa yariad yavchihsan bolloo. Tedgeer zaluuchuudyin sanal bolgoj baigaa yum ni dandaa ysgen bish toon kodchilol deer tulguurlasan yum baina lee. Hed heden ger byl yyniig heregjyyleed amjilttai bolson yum baina. Tegeed yyniigee ugiin bichigtei holbovol byr sonirholtoi bolson baina. Medeej nuutslalyig bas sain bodoltsoj gargasan baina lee. Daraa neg uulzahaaraa bi ene talaar tuhtai tailbarlaya. Yag odoo mergejliin yydneesee bodoj baigaa bodol chin oorchlogdoh baihaa gedegt ergelzehgyi baina shyy! Bi zohiogchoos ni asuuj baigaad PP=iig yavuulnaa.Lutaa, Enkhjin and naryin bolgoomjlol baih heregtei. Gehdee yamar ch taah bolomjgyi sanamsargyi too ogloo gehed magadlalyin onoloor 2,7 saya bolomjiig hurdan tootsooloh bolomj zondoo l baigaa. Ter too ni hynii omchlol bolohoor huvi hyn ni ch, tor zasag ni byrtgeliin dugaaraa sain nuutsalj, tyyndee ach holbogdol ogch baih heregtei sh dee. Solongochuud lav l bidnii huuchin deglemd ni baisnaas ilyy sain byrtgeltei. Irgenii ynemlehiin ach holbogdol ni byrtgeliin dugaartaa l baidag baih...Bid yamar ch byrtgelgyi, medeelelgyi baival olon zambaraagyi baidal zondoo l garna shyy dee. Medeelel baina gedeg hychtei, tyyniigee ashiglaj, hadgalj chadnaa gedeg ni ulam l hychteigiin ilerhiilel baih daa...

[serdaram]

Sain uu Lutaa andaa,Ziak, bolgoomjloluudiig oilgoj bainaa, iimerhuu surug taluud baihiig uguisgehgui. Gehdee surug talgui ajil, asuudal gej haana ch ugui, harin surug talaa medej baival sain hamgaaldag l baih heregtei. Electron systemiin nuutslal gedeg zuil aihtar hevreg yum shig bolovch yag hangaj chadaad bainga shinechilj chadaj baival harin ch tsaasan systemees havigui buh ed. Tegeed ch Medeelliin Technologiin hugjliin huvid buh uls neg garaan deerees ehelj bgaa gedgiig umnu ni sonsson baih, hyatad cyber attack-d beldej baival mongol tohirson defense-iig ni hiigeed baih bolomjtoi l gesen ug. Bidend yag ijil medeelel hangagdaj baidag uchraas. Za tegeed er ni iim shaltguudaas aigaad zah zambaraagui, eh zahgui suutsgaasaar baih uu? Aa yarshig zambaraagui tusmaa amar, humuust oilgogdohgui saihan baidgiin geed baigaad baih uu? Iim zah zambaraagui baidlaas bolj zugeer bgaa huniig heregt hiih ni buu hel, hen ch bish bolgochihvol yaana? Eruusuu ta neg medsen Mongol Ulsad burtgelgui, Mongoliin irgen bish bnaa geed yavj bval yaana ve? Dor hayaj l tetgevert garahad chini ta ulsad ogt ajillaagui bna shtee gevel yaahve, neg archive shataad l yumuu, tendees neg havtas tsaas alga bolohod l baahan medeelel ustah yum bilee l. Cheers, AMARBAT Pashka

[serdaram]

Hello all,Amerikiin 50 muj tus bur uur uuriin gesen Mujiin unemleh buyuu STATE ID CARD gej baidag. State ID cardnii dugaar ni Joloonii unemlehnii dugaartai ijil baidag. Manai irgenii unemlehtei yer ni tustei. Haana ch ajild orohod ID card esvel joloonii unemleh heregledeg. Design ni ch ijilhen. Neg ni joloo barih erhtei nuguu ni erhgui g.m. Joloonii unemlehee gertee martaad state ID card-taigaa yavj baigaad tsagdaa zogsoovol State ID gaa uzuulehed hangalttai. Ted suljeendee orood State ID nii dugaaraar ni ene hund joloonii erhtei ID bii yu ugui yu gedgiig amarhan shalgaj dungudug uchir.Amerikt tursun irged Birth certificate- tei baidag bol gadaad yavah uyedee Passport avdag. Nasand hursen murtluu passport avaagui humuus amerikt olon sayaaraa bdg. Passport ni tegeheer goltsuu gadaad passport mayagaar ashiglagdah ni elbeg.USA-d Social Security Number gej bii. 123-45-6789 gesen formattai. Dugaariin ehnii 3 tsifr ni ali muj, duurgees ene dugaariig avsniig iltgedeg. Gehdee ene too hend ch hamaagui baidag. Hen ch medehgui gsn ug. Tsaanaa burtgeld l heregtei bolohoos olon niit yag ali too ni ali mujiinh gedgiig toodog ch ugui, meddeg ch ugui. Ene SSN -ii dugaariig mash nuutsaldag. Hun bur ene dugaaraa tseejeer medeh buguud tatvar tuluh, mujiin unemleh, joloonii unemleh avah, ajild orohdoo hereglene. Tiim uchraas mongolchuud SSN -gui bol ajil hiij chadahguid hurdeg tul huuramch kart heregleh g.m zuils tsagaachdiin amidrald elbeg. Gevch dugaar ni bol burtgelgui l bdg gesen ug.SSN ii dugaar ni random too baidag. Undsendee SSN dugaartai, State ID esvel joloonii unemlehtei hun bol uuriiguu Amerikiin irgentei adil tootsohod barag bolno. Gadaad oyutand olgodog SSN deer tsagaachlaliin albanii zuvshuurulguigeer ajillah erhgui gsn tamga bii.SSN ii system mongold sain hugjih yostoi yum. SSN -dugaaraar Irgenii burtgeliin gazruud tuhain hunii nas huis, tursun on sar uduruus gadna, heden ond yaaj osold orson, heden ond haanaas yamar zeel avsan, zeeliin kartnii tuuh, surguulid sursan ognoo, tatvar tulsun baidal, niigmiin baidal zereg mash ih medeelliig negtgesen baidag.Amerikiin olon kinond hunii SSN dugaart bui medeelliig uurchilsnuur tuhain hunii amidraliig suiruulj bui tuhai sedevtei kino gardag. Jishee ni minii SSN deer ene hun bol teden ond tiim gemt hereg hiisen gesen record oruulchihval mash tuvugtei baidal uuseh ni oilgomjtoi :)Bi odoo ch SSN dugaaraaraa ashiglaj uuriin zeeliin tuuhiig shalgadag heveer. Harin credit tuuhee shalgah web maani USA giin gazar nutgaas uur gazar shalgah bolomj olgodoggui. (Ta ANU-iin gazar nutgaas gaduur baigaa tul SORRY gej heldeg. Tegeed saya ANU orohdoo bi shalgaj baih jisheetei.Mongoliin bankuud odoo zeeliin tuuhiin negdsen systemtei boloh shatandaa yavj baigaa gej oilgoj bui. Eniig hurungiin erh, umchiin burtgel, niigmiin daatgal, eruul mend, bolovsroliin tetgeleg, niigmiin halamj, tatvar, tetgevertei holboj ugvul mash sain system bolj chadah yum daa ug ni. Ene amerikiin credit history iin systemiig manaihan mash sain huulah yostoi gej boddog.Odoogoor hereglegddeg REGISTRIIN dugaariig bi ugaasaa OK format gej uzdeg.Gehdee AB81010129 gesen ene format ih ayultai tal neg bii. Ehnii 2 tsifr ni oniig iltgedeg. Tegeheer bi 1981 ond tursun bailaa gehed 2081 ond tursun huuhdees yaaj yalgagdah ve etc. 2 tsifreer oniig iltgedeg ajil ni yavaandaa systemiin hyamral uusgedeg. Medeej ene bol chuhal bish ch Mongold shuud registriin dugaaraar hunii tursun on sar udriig bichij avdag zurshil bii.90 eed onii tugsguliin Y2K davtagdah baih l daa Serdaramiin harin ter ovog undsiig registriin dugaariin ilerhiileld oruulna gedegtei sanal negdehgui baina. Ene bol mash tom risk. Harin ch bid hunii registriin dugaar ni ali boloh UTGA bagatai baih tal deer anhaarah ni chuhal. Tursun on sar udur bol OK baih. Medium level threat geh uu dee :)IT security-giin asuudal bol mongold neleed hetsuuhen baigaa salbaruudiin neg. Bi golomt bank heregledeg buguud odoo ch gesen online huulbaraa avahdaa Visa card-iinhaa 16 tsifriig USERNAME hesegt bugluj baij uzdeg. Ene odoo hamgiin naad zahiin yum shuu dee hehe. Mongold PAYPAL shig system ih heregtei baina daa bas.Sainaa

[serdaram]

Sain baitsgaana uu? Yaraind hoshuu nemie, bolgoone uu.Uhaalag irgenii unemlehiin zorilgo niogogdliig (registeriin dugaariig) medleg (ter hunii medeelel) bolgon huvirgah asuudal l bizdee! Ene ni hend ch oilgogdohuits (transparent) , uyan hatan buyu ali boloh engiin hyalbar... (flexible) baix gesen zarchimuud ehnii eeljind uilchileh yostoi yum bolovuu.Manai registeriin dugaar Sainaa andiin helseneer O.K. l yum shig bna, endees Tanii nas, huis, bas bus medee medlegiig hyalbarhan olj bolno (Nasaa nuugaad baix shaardlaga bdag ch biz, baixgui ch biz zarim tohioldold - ta yamar zaluuhan yum be gevel happy:)), zaaval oegogdliin systemd DB nevtereed baixguigeer, harin uuunees iluu ix medeelel baix ni tusgui baix.Burtgeliin buyu medeelliin system (Information system, DB) iig Burtgeliin dugaar (PIN) deer ni undesleed hogjuuleh tuhai l yaria ornovol ix sain baimaar sanagdav.Burtgeliin systemiin avtomatjuulalt, niigmiin daatgal, tsagdaa tseregiin service, yanz buriin daatgaluud, omch horongo, orshin suugaa hayagiin burtgel, zeel sanhuu enee tereeg Tanii PIN eer hoogood l gargaj irdeg, shine medeeleliig oruuldag, oorchildog geh met baidag tuhai humuus yariaad bna l daa, ter ix zov l doo.  Bas ter IT security-iin asuudal ene ter bol ix chuhal sedev baix. Bas deer ni ter hayagjilt, shuudangiin asuudal bna.Iim negdsen hayagjilt, burtgeliin system (burtgeliin dugaar bish shuu!!!) bhguigees yamar zovlontoi, ajil hootsoldoh gej gaduur tenej tsag ursen, avilgaiig oohshuulsen bdag, iim burtgeliin systemtei gazar yamar amar, hyalbar, buteemj ondortei bdag geed yalgaa ix bnaaa.Jisheelbel PIN iig sanamsargui too, useg baisan ch, DOB oroltson baisan ch codchilohod yalgaagui gedeg harin yu l bol, algorithmiin optimization, hardwareiin memory efficiency geh met talaasaa, heden saya data, heden arvan sub-DBuud holbogdson baix uchir.Cheers,  Tseren

[serdaram]

Uhaalag irgenii unemleh, negdsen sang mash sain security dor tsag aldahgui bii bolgoh ni mash ih heretgei gedegt hen ch margahgui baih. Aajimdaa tus tusdaa bgaa medeelliin sanguudyg (tetgeveriin, niigmiin halamjiin, bankny, tsagdaa, gaaliin geh met...) negtgeed irvel bid "soyoljij", niigmiin buteemj, hurd ter chigeeree deeshlene.Gehdee uunees umnu neg shiideh asuudal baina aa! Tsahim helbert oruulj, negtgej, medeelliin goyo baaz uusgehees umnu ter baazyn medeellee, aguulgaa tsegtselj, tsaasan deeree ch gesen hereglej ehleh ni mash chuhal baina. Ter Amerik bolon busad jishee ornuud tsahim helbert orohdoo l irgenii medeelliin baazaa tsegtselsen gej bodohgui baina. Ternees umnu tsaasaar, gar bichmeleer ch ter medeelliin baaz eh uusveree burduulj, tsegtselsen baisan, terendee tsahim helberiin davuu talyg shingeej "tugs" bolsgoson baih. Iimd bid ehleed:- Tulgatyn heldeg hayagjiltaa tsegtselmeer baina....tsahim mahim gelgui hayagaa bugd meddeg, hayag ni oilgomjtoi bolmoor baina....Odoo jishee ni negdsen kod bhgui, esvel meddegui, heregledeggui tul bi jishee ni geriinhee hayagiig hund zaah gej 20-30 min tailbarlah yum, ter hun ireh gej neg tsag haih yum.....undsen medeelel iim zambaraagui, hen ch oilgohgui baihad tsahimd oruulaad shiidne geed bur oilgomjgui, bantan bolgochihno bizdee?- urgiin ovgoo oilgoj bgaa, hereglej bgaa, teriig ni burtgej bgaa, tooj bgaa baiguullaga bn uu? Ter togtots ni uuruu butelgui bolson, zambaraagui bolgochihson suuri baihad tsahim helbert oruulaad yaah bilee? Neree medehgui, esvel busdaas yalgaagui, yamar ch aguulgagui ovog nersiig saihan jagsaaj baaz bolgood hend heregtei gej...Iimd ehleed eh medeelliin baazaa tsasaar ch hamaagui tsegtselj, dahin olgoj, surgaj, hereglej ehlemeer sanagdana.   Tur zasag, IBMUT ni uuruu ehleed sanaachilj medeelliin zambaraagui baazaa tsegtsleh yostoi ajlaa hiilguigeer shuud l goyo saihan nertei, ih tusuv  mungu orson "uhaalag unemleh"-ees ajlaa ehleh ni neg l buruu, sejigtei sanagdaj baina....Irgenii unemlehiig mun neg iimerhuu zuil yarij hiij bilee. Tegeed helber hemjeenii huvid uurchlugdsun ch, aguulgyn huvid yuu ni uurchlugdsun bilee?Naidalaa