Hairan Asa min' ... SUMO toirson shuugian TsahimUrtuund

[serdaram]

Хүний олон нь хүнээ барьдаг ёсон арлын хэмээх Жийбэн оронд байдаг юм. Үүнийг батламжлан Талын Хөх Чоно маань ид жавхаатай хорин хэдэн насандаан зодог тайлахаар болж гэнэ дээ. Тэр жил би бээр Талын Хөх Чоны тухай бичиж байснаа эргэж харлаа. Андууд зав байвал үзээрэй: http://buyantsogtoo.blogspot.com/2007/08/blog-post.html  Sincerely,Buyantsogtoo, Ts.

[serdaram]

Ai hoorhii.arai ch iim amarhan buugaad ogchihno gej sanasangui. hamgiin muuhai medeeg etsgiigee ongorson ter odroos hoish anh udaa sonsoj bna. muu yoriin odor. Buugaad ogoh ch gejdee, mania ajliin gazriin neg hun Asa avargiin hamaatan baidag. Ter hunii helsneer uneheer ih daramt shahalt baisan yum baina. Yakuza, oor end tendees alna bulna gej uneheer ih daramtalsaar baigaad onoodor ooroor ni shiidver garguulsan baina. Ooroo huselteeree zodog tailah shaltgaan ni, yanz bur baigaa yum shig bna . Tuhailbal zodog tailah yosloliin ajillagaa hiih ,Sumo-iin holboonoos tetgemj, tsalin avah asuudaluud ni neelttei uldeh zereg asuudluud baihiig usguisgehgui baina. Herev hereg zarga uusgeed suulde ehucheer hoogdoh asuudal garval edgeer ni baihgui bolj nogoo manaihnii heldgeer temeen deer, yamaanii garz geech ni l boloh baih. Yaponuud uneheer hoegiin humuus yumaa. Amjiltiig ni evdchihvii gehees shees ni goojij baisan ashgui neg sanaag ni amraaj baih shig baina daa. heleh ch ug alga.Bilgee.

[serdaram]

MGL-uud hen hyngyi bygdeeree l haramsaj baina. Bid bas neg yumyig bodoh heregtei sh dee. Sumo bol sportoos gadna tednii zan zanshil shyy dee. Bid bolohoor Sport talaas ni hurd hych, record ene ter gej bodood l baigaa. Orchin yejeed shobuseniss bolchihson bolohoor bas mongotei holboj yarih heregtei.ASA-g anh garch irj baihad Sayako san-giin bichsen mail-iig sanalaa. Ih avraguud bol TENNO shigee burkhan gesen utgatai mail. Ih avraguud bol barildahaas gadna busdad haragdah gej, busdad ylger duurial boloh gej baidag tuhai bichij baisan.15 jiliin omno Tuva-giin Manguush Tsagaan saryin barildaanaar 3 davchihsan chin MGL-uud yaaj baisnyig sanaj baigaa hymyys baigaa l baih. Bayanhongoryin naadamd ynen hychiig barin avch barildsan Ganbat zaanyig Bayanhongorchuud yaasan bilee dee. Harin ch yaponchuudyin zov gej bodoj baina. Harin Davgaa ireed MGL boh-iig neg boh shig bolgood ogvol yaah bol?!!! Naadam ch saihan bolno doo.Gashuudlaa tailah hymyys baival oroi yariaraiHyndetgesen Daram

[serdaram]

Hairan Asa maan'....harj yavdag neg sain beh maan' zodog taillaa. Yostoi l ...dayar duursagdah, dalai dayan darhan avarga,  olnyg bayasuulagch bailaa shuu dee. Gehdee yah ve, Hakuho maan' baina. Hakuho Asa-g zodog tailsan medeeg sonsood, interview egehdee uilj haragdana bilee, zailuul. (Saihan Yapon busguitei suusnyh n' telee Hakuho-goo manaihan yu yu gej duuddag bilee?...muu muuhai yum manai Mongolchuudaas l ih garna shuu. Negdej, nyagtarch chadahgui)Asa zodog tailah shaltgaan n' yavj yavj eerees n' bolson yumaa. Harin ch Yokozuna Delibaration Council-iin gishuud  bolon Musashigawa Rijicho nar Asa-g uldeeh buh l nuh suviig haij, tun ch charmailt gargasan gej bodoj baina.Tomozuna oyokata terguutei homiss tomilogdood hergiig nyagtalj uzsen baidag.....daan ch sonin setguuleer garsan ih shuugianyg namjaah argagui bolchihood baisan baih. Bid Yaponchuudaas suraltsaj, Mongol behchuudee herhen biee avch yavj, ulger duurial uzuuldeg yos zanshliig n' sergeeh heregtei sanagdana. Asa-daa tsaashdiin uilsed n' ender amjilt hus'e. Mongol-Yapony hariltsaag ulam hegjuulehed hiih ajil, potential tuund men ch ih bii dee.(Eer yu heleh bilee.)Hundetgesen,Chuluun

[serdaram]

Avarga hiih yumaa hiij, mongolchuudyn biar, sur javhaag gaihuulan bishruulsen. .. Daan ch yum uzeegui, zaluu hun tul ner aldart hurenguut oddyn ovchin tusaj, olson heden zoosoondoo mansuurch amdrald oldoh hovorhon bolomjoo iinhuu aldlaa.Yaponchuud yahav dee, oilgomjtoi. Ulsyn Naadmaar genet haa holyn Halimag ch yumuu neg zaluu tsoolon garch ireed, tegeed namar, ovoljingoo UB hotyn heden baar, tsengeenii gazruudaar arhidan yavj, eldev zodoon tsohion hiij hel am tatlaad baival bid hed yaj muulj yarih baisan bol? :-)) Tegej davran sagsuurch yavahaar Kyokushuzan Batbayar shig daruuhan baij, hiih yumaa hiigeed, avah yumaa avaad, ner hund gaigui baigaa deer evteihen salahgui yav daa, avarga maan :-((Mongol Xvv

[serdaram]

Davgaa maani jaahan endlee dee. Hund huvi hunii zan avir gej baidag hoino odoo yaaltai bilee. Mongolyn neriig delhiig gargasan baatar hun shuu. Harin Lutaa maani neg yum sanuulaatahlaa. Batbayar anh garch irj baihad Japand bi surch bailaa. Batbayaryn utasyg Shibuya-d baidag Elchingees avaad Sumo uzmeer baina gej tuund heltel "-Ta hureed ir, bi blietiig ni tany ner deer zahiad uldeechihiye" gej baina aa. Hurdan galt tergeer neg tsag yavaad Tokyo orj, Sumo-giin ordong olood ochij bilee. Ih saihan suudlyn bilet avch ogson baiv. Sumo taraad Batbayartai nuur uchiran taniltsaj gert ni ochij dailuulav. Yer busyn hogjoontei, sergelen tsovoo, aash zan saitai, ahaa egchee bolson, ih zochilj dailamtgai zaluu bailaa. Tuunees hoish hed heden udaa ochij uulzaj dailuulj baisan daa. "Mehnii ih delguur" geed Japand ed ner ni garch baisan tsag. Bi garyn alganyh ni dardasiig tusgai tsaasan deer daruulaad Japan bagsh nartaa avchichj ogch bilee. Manai surguuliin rektor l lav hanandaa tuuniig ni zalj baisan yum. Tuunees hoish professoruudin hairtsah aya handlaga shal oor bolson yum daa. Sain hunii neriig hed ch hudaldaj idej boldogyg tegehed bi uhaarch baiv. Arlyn orond amidarch baisan yadarsan muu oyutan naddaa setgel sanaany tun ih tus bolson Batbayartaa odoogoor bi bayarlaj yavdag yum Hundetgesen, Baatar

[serdaram]

www.sumoforum. net hemeeh golduu gadaadyn sumo sonirhogch ordog site deer neg hun doorhi sonirholtoi zuiliig bichjee.NSK (Nihon Sumo Kyokai buyu Yapony Sumogiin Holboo) -giin gishuud Asa-g tetgevert gargah esvel heeh tuhaid zendee margaldsan boltoi yum.Odoogoor Asa tetgevert garahaa "eeree shiidsen" tul  tetgevriin menge bolon tetgevert garsny yoslol hiih erhtei....ter yoslol n' 9 sard bolj magadgui yum baina.  [b:2a109e649a]According to a report by a major sports paper, Musashigawa Rijicho had instructed Asashoryu's shisho, Takasago, to convince his deshi to decide on retirement by the 4th. He had tried all he could to delay matters and find an alternative solution but the pressure from the YDC, the media, the Ministry of Education, and the irate public was too much to withstand.[/b:2a109e649a]Another paper mentioned that at the same time, Kokonoe Oyakata, head of Takasago Ichimon and their representative on the rijikai, approached the yokozuna with the advice to retire. Asashoryu resisted. He said he had reached a settlement with the alleged victim. He did not feel he needed to retire.Prior to the start of the rijikai on the 4th, Mr. Tsuruta of the YDC had told the rijicho that if the board did not decide on a satisfactory penalty, the YDC would declare an "Intai Advisory." Still the board members were divided. Of the 12 members, six were for dismissal but there were six others who were willing settle for a five-basho suspension. The meeting recessed at that point, and as reported earlier, one member told the press, "There's a lot of argument going on in there. We are totally divided."After the break, Asashoryu and Takasago were called to the meeting and were questioned. During the afternoon proceedings, several riji, including Kokonoe, Nishonoseki and Tomozuna, cornered Ryu and told him that if he did not retire, he would almost certainly be dismissed. He would then have to leave Ozumo without honor, without dampatsu-shiki and without the special benefits given to retiring yokozuna. With Ryu and Takasago out of the room, the riji continued to discuss the matter. They took another vote and this time there were seven votes for dismissal. Asashoryu was informed of this and he signed and put his seal on the retirement notice that was already prepared for him.

[serdaram]

Onoodoriig hurtel delhiin army-d baihgyi usan tsergiin ih flot-iig baiguulsan Hivilai haanii tengisiin tsereg yapon ulsiig ezleheer udaa daraa dovtolj amjiltgyi bolson bilee. Tegvel  8-n 100 daraa tal nutgiin zovkhi ni deeshee zaluus arliin yapon ulsiig zorin rj nuraltand orson yndesniih ni sportiig yaponuudad gaihuulan zaaj  sumo-s holdson yzegchidiig ergyylen avchirsan bilee. Sumo bohoor damjuulan delhii niited MGL ulsiig surtalchlah ajild sumo zaluusiin maani guitsetgesen, guitsetgej baigaa yyreg roli ih bilee. Yynii gol toloologch  ih avarga Asashyoru maani zodog tailj MGL tumen todiigyi arliin ornii sumo sohirhogchidoo setgel gonsoilgoloo. Hediigeer huviin zan haritsaanaas bolson gej yzeh olon hun baigaa ch tal nutgiin "chono" hevlel medeelel,  olon niitiin daramt shahaltiig yl toon dovtlon hurdalsaar aldriin ih orgil Yokozuna tsolond hyrsen. Tal nutgiin chono haana dovtolj haana zogsohoo heneer ch zaalgahgyi. Onoodoriig hyrtel sumo bohiin tyyhend tyryylsenii (yuusyou) daraa zodog tailsan yokozuna baidaggyi yum baina. MGL tumnii baharhal bolson ih avargadaa tsaashdiin aj amidrald hamgiin sain saihniig husen erooe.

[serdaram]

usiig ni uuval yosiig ni daga...medeeg sonsood iim l ug sanaand orj irjblaa.yaponii sumogiin ih avarga baij,yaponii yos jurmig nihundetgeed/tsoloo bas/ hundetgeed joohon daruulgatai baih baisan yum.hevlelmedeelleer avarga gej helheergui aash avir gargaj baigaag ni harahaar helehch ug oldodgui bj bilee.zodog tailsan ni ch bolson baihoo doo.uuriih nihelsneer neeren amarsan ni deer..bas erunhiilugchiihuu songuulid beldsen nideer..gesnees dagvadorj arai erunhiilugch bolchihson yavj baih yum bishbgaa..tegvel ch mgl uls ungursuun,,

[serdaram]

BIdnii dund ene dor yum bichsen zaluu shig bolovsroltoi uhaantai huemuus tsooengui baidag ni yaamai daa. Minii unshsan hevleliin tsooen medeenees harval baar damjij arhiddag baisny deer gadny huen zodchihson yum uu daa. Za tegeed ene doorh noehriin bichsenees uzvel biyee nambatai, toelov toevshin avch yavj chaddaggui baisan bololtoi.  Bi tuuniig heden jiliin oemno arhi uulaa gej suljeegeer shuuemjleed neg noehroos "Aguu hueniig jiriin huen shuudeggui" yum gesen surgaali sonsoj baisan yum dag. He he. Asa bol Mongolyn ard tumend denduu tom gaviyaa baiguulj oegson aguu gaviyaatai ni unen. Gehdee ter "eh ni heer alag bol unaga ni shiir alaga" gedgeer Mongolchuud bidnii nileed hesegt tugeemel baidag huemuujliin niitleg sogoguudaas angijirch chadsangui. Uuend unendee tuunii buruu ch gej barag alga. Yaagaad? Tuuhees ni harval ter 17 nasandaa sumod hoel tavihaar arlyn ornyg zorison baina. Getel minii unshsanaar bol 17 nas hurehed huenii huemuujil, toelovshliin suuri undsen dee tavigdaj duussan baidag gej baigaa. Ooeroor helbel Ireeduin oenoogiin Davgadorj Mongold negent buteegdjee. Made in Mongolia . Tegeheer tuunii oenoogiin aldaanuud bol Mongolchuud bidend niitleg baidag sogoguudyn, huemuujliin tusgal ajee. Sogog 1 - Arhi uudag yavdal. Mongol huend arhi yoeroosoo zohidoggui. Negd, eruul mendiin talaasaa Mongolchuudad aajim uhuuleh hor boldog. Hoyort, arhi uuhaaraa mongol huen ooeriigoo hyanah chadvaraa aldah ni tun elbeg. Gaviyaat jujugchin asan Tseveenravdangiin Mongolyn Radiogoor haayaa neg yavaad baidag neg arhi uusan uyiinhee payang daraa oedor ni survaljlaad baidag shog yariag nileed ni sonsson baih. Gaihaltai hoegjiltei, sonin, bas unen yaria. Ternii yaria chini yag unen baihgui yuu. Yag tiim yum boldog. "Bi tegeed tanai avgaid chini ooer yum yariagui biz dee?" gej gert ni arhi uusan naizaasaa margaash ni asuuhad naiz ni hariulj baigaa yum: "Hairtai geed baisan" gej. "Tegeed yaasan?" getel hariult ni "Hairtai geed ger toiruulaad hoeogood baisan" gej baigaa yum. He he. Arhi uusan huen iim yum hiisen baih ni enuuhend gedgiig, yalanguyaa zaluu zandan yavahdaa darvij, ene undaag zoendoo zoogloj, sogtoltyn bueh zertgiig turshij uzej yavsny huvid ooeriin biyeer sain medeh yum.  Tegeheer bid uer huuhdee arhiig uhamsartaigaar barag heregledeggui, hereglelee ch baga hemjeenii darsnaas heterdeggui, tun uumaar bol shar airag, kokteil zereg zoeolon yumyg ooertoo tavih hyanaltaa aldahguigeer taaruulj uuj chaddag, yoer ni tegeed arhind dasal boloh, hor boloh ih hemjeegeer esvel oir oirhon davtamjtai uuh zurshlaas toelovshil, huemuujliin argaar buren hamgaalagdsan, darhlaajsan baih yostoi yum shig baigaa yum. Getel bidnii olonh ingej ooersdoo ch huemuujsengui, huuhdee ch huemuujuulj chadaaguig oedor dutam olj uzej bolno. Hoyordahi sogog ni bidnii mash olon ni niigemd biyee zoev avch yavj, zoev amidrah toelovshiltei bolj huemuujihgui baina. Tegeheer Dagvadorjiin ene endel bol mongolchuud bidnii olonhid baigaa niitleg sogogiin l tusgal baina. Niigem maani iim baina. Bid iim baina. Ene bol bidnii niitleg tolgoiny oevchin. Davgadorjiin tuhaid bol harin ch ooeriin toerolhiin aguu mongol gen, uhaany huchind ooeriigoo irlej yavsaar uneheer tolgoi ergem amjiltad hursen. 1500 jiliin tuuhtei sumogiin bueh 1500 jiliin tuuhend amjiltaaraa 3-r bairand orohoos iluu yaahav dee. Mongolchuud yaponchuudaas yas chanaraar iluu undesten gedgiig bueh huen toeroltnii nuden deer batlaad oegson. Uunii uer dueng bid bugdeeree alham tutamdaa hurtene. Tegeheer ter Mongolyn ard tumnii oemno moen ch tom gaviyaa baiguulj dee. Huvi huenii huvid bol nileed ih orlogo nemj oloh bolomjoo aldsan bolohoor haramsaltai ni unen ch iim yum boloogui bol uhaarah zavshaan garahgui tul aajimdaa, amidraldaa enenees tom aldah baisan biz.  B. Jamts

[serdaram]

Sain baitsgaana uu, Dagvadorj zodog tailsand sumo uzdeggui bi hurtel mash ih haramsaj baina. Anh Germanaas ireed neg gaihdag baisan zuil bol kompani deer ochnoon ajil, asuudal baihad id ajliin dunduur 16.00 bolonguut humuus TV-tei zahirluudiinhaa oroond huvaagdaj orood Sumo uzeed oriloldood suuchihdag  baisan n nadad mash sonin sanagddag bailaa. Gertee odorjin baidag emeegiin maani huvid bol Sumo gedeg emeegiin min odriin bayar bayasgalangiin neg bailaa. Basho ehellee geed l bayarlana, tegeed mundag mundag yapon nernuud helj naiz emee nartaigaa “buu haldag” baisansan. Emeegiin hamgiin hairtai buh ni, huu ni Asashoru, Asa unachihval emee ter oroinoo aimar uurtai baidag baij bilee, yalchihval boon bayar.  Odorjingoo uzsen mortloo oroi ni namaig TV uzuulehgui medeegeer garch baigaa Sumo-giinhoo tailbariig uzej tailbarlagchidtai hamtran shuuj yaridag bailaa.  Ingej bi anh sumo gedeg Mongolchuudiin huvid yamar chuhal zuil bolohiig oilgoj avlaa. Dagvadorj huviin humuujilgui, avirgui, arhi uudag,  hetsuu hun baij bolnoo. Yer ni aguu humuus bugd l yamar neg “gajig”-tai baidag. Amerik, Europe-iin oduudiin ihenh ni huviin humuujil, avir gej yarih yum bol hetsuuhen l humuus baigaa. Nasaaraa har tamhi hereglesen, ijil huisten, dandaa zodoon zohion hiij yavdag geed l yarih yum bol zondoo l problemtoi oduud, tamirchid mon bii, tegsen mortloo olon arvan jil tolgoigoo iluuleed, ard tumnee bayasgaad, avyas chadlaaraa bishruuleed l yavdag. Ter hunii arhi uuh yah ve, ter duulah ni, ter bujigleh n, ter sportiin gaihamshgiig medruulj, tanii amidraliin heden minut, heden tsagiig bayar bayasgalangaar duurgej chadaj baigaad l ter hunii aguu baidal orshij baigaam.  Medeej olon say hunii shuteen bolson hun ulger duurial baij, biyee zov avch yavah ni zuv. Tiim ch uchir “zov” oduudiig hevlel medeelleer ni ih surtalchilj ih demjdeg.  Sayhan US-t garsan hamgiin tom tamirchintai holbootoi scandal bol Tiger Woods-iin scandal bailaa. Tiger Woodds ooriin ehneriin hajuugaar 10-20 emegteitei holbootoi baisan ni ilerch, ter emegteichuud ni hamt baisan zurag, yavuulsan msge, phone calls geh met barimtuudaa shar hevleluuded ogch, Tiger Woods-iig amid yavahad hetsuu l bolgoj baih shig baina.  Ooroo ch buruugaa uhamsarlan recovery hospital-d  “sex addiction” gesen ovchnoo emnuuleheer hevtsen gej baigaa. Sex addict mon ch bai, bi sh ch bai, ali neg ovchin helj emchluulsen boloh ni medeej daraa ni ehnereesee salahad omch hurunguu huvaah, olnii omno biyee buruu avch yavsanaa tailbarlahad heregtei  l baidag baih l daa.  US-iin buh shar sonin Tiger Woods-iig balbaj baina. Ard tumnii ihenh ni tuund durgui baina, tom kompaniud (Nike, Accenture) marketing hiilgeh gereegee tsutsalj baina.  Tiger Woods-iig ingej sentsaats tarij baihad “Golf-iin holboo” gedeg ni golf-oos hooloo gej bi bol unshaagui, tiim ch yum bolohgui baih.  Ter hunii tarisan gaigaas iluu ter hunii avchirch baigaa bayar bayasgalan, olon arvan say humuusiin amidraliig, amidraliin neg odriig sonirholtoi, utga uchirtai bolgoj baigaag ni erhbish boddog bailgui dee. Naad zah ni Tiger Woods-iin huviin zan chanartai holbootoi asuudliig devergej neg “od”-oo aldah uu, tuuniig zailuulaad heden arvan say fan-ees ni oloh orlogoo aldah uu gedgiig yamar ch sportiin businessiin (sumo is also sporting business) udirdlaga bodno, businessee demjsen shiidver gargana.  Japan uls US-ees neg ih yalgaatai, uchirgui moraltai, deg zanshlaa heden zuun say dollaraas deeguur tavidag uls gej bi uneheer bodohgui bainaa.  Asa-giin uuj idej, uimuulj bujignuulah bol shiitgeed, humuujuuleed ongoroh asuudal gej bi huvidaa bodoj baina. Harin ene huniig zogsooh shaardlaga ni yeroosoo l Mongol hun gedegtei ni salshgui holbootoi. Buyantsogtoo, Lutaa ah nariin helj baigaa unen shuu dee, manai naadmaar neg negr garch ireed hamag avarguudiig maani avch shiideed, suuldee bur Mongol bohiin tuuhend baihgui amjilt gargah geed baival Mongolchuud yamar aimar yum boloh bol.  Iimd Dagvaa maani helmegdej, id saihan byar chadliinhaa uye deer ingej haramsaltai sportoo orhij baigaad unendee haramsaj baina. Ooriig ni jiih geed moment huleegeed suuj baigaag ooroo meddeg l baisan baih, ug ni aihtar nyahuur, “no” gargahgui l baih yostoi baisan l daa. Gehdee odoo heden jil ingej alham tutmaa tsagduulj yavah ve dee.  Japonchuud hairlaagui bol odoo Mongolchuud ni hairlaasai, uudag iddeg ene humuujilgui geseer baigaad buur “evdchih” vii. Hairlaad, hundleed, ah duus, zov humuus ni zaaj surgaad, “chi bol jiriin hun bishee, chi bol olon myangan huuhduud, olon myangan Mongolchuudiin ulger duurialal shuu, tiimd hicheegeerei” gedgiig Mongold irehed ni alham tutamd ni heleed oilguulaad ogvol Asa maan zasarnaa. Tegeed ch odoo 30 garch baina shuu dee, nas namba togtoh bailgui dee.  Tuuniig setgeliin tenheetei baij, ene hund uyiig amjilttai divan tuulaad, bur iluu gyalalzaasai l gej husch baina. Enkhe

[serdaram]

Халимаг, буриад, өвөрмонгол гээд бусад дэлхийгээр нэг тархсан монгол гаралтнуудаа тоож үздэггүй зантай улс даа бид. Тувагийн Мангууш энэ тэрийг наадамдаа барилдуулахгүй, барилдуулбал манай улсын тусгаар тогтнолд хир суулгаж болзошгүй тул зохимжгүй гэж үздэгээ бөхийн холбооны Нямдорж ярьдаг юм. Японуудыг хэлэлтгүй манай бөхийн холбоо хавийнхан увайгүй зан их л гаргадаг шиг байдаг юм. Ямар сайндаа л нэг хүн 20 гаран жил бөхийн холбоог толгойлж байхав дээ, ядаж фракцийнхаа гишүүдтэйгээ ээлжилж толгойлоод явж болдоггүй л юм байх даа гэж бодогдохоор ... тэр хэмжээгээр бие биендээ итгэдэггүй шиг байгаа юм. Ийм үнэлэмж манай нийгэмд яагаад бий болсон бэ? хэзээнээсээ ийм байсан уу? пост-соц үед бий болов уу?Монголын энэ мэт муу муухайтай адил муу муухай юм Японы нийгэмд ч байдаг. Тэр муухайн нэг нь энэ "хүний олон нь хүнээ барьдаг" культур гэж би боддийн. хүүхэд шуухадгүй хэн нэгэн буруу зөрүү юм хийж дийлэнх олонхийн санаанд нийцээгүй юм хийсэн бол олноороо бариад идчихнэ... яг ш дээ. хэн японуудыг өндөр дээд ёс суртахуунтэй гэж байгаан. яахав дээ, хааяа ингэж хамаагүй өөрийгөө илэрхийлж болдог нь манай монголын японоос өөр тал шүү дээ. намайг ингэж хэллээ гээд хэн ч гадуурхахгүй, сайндаа солиотой шизотоогоор нь дуудаад өнгөрөх байх. энэ бол япон монголын нийгмийн гол ялгаатай тал гэж боджиин..

[serdaram]

10-аад жилийн өмнө Өдрийн сонинд Кимүра Аяако саны бичсэн байдаг "Тархины тураал" өгүүллийг дахин нэг уншихад илүүдэхгүй байх шүү, ийм үед.Хүндэтгэсэн,Ж.Сансар

[serdaram]

Huh, ene Tarhinii turaaliig chini unshaagui haaguur ni yaj baisiin boloo. Unshaad l shuud tarhi turchdag baisht jinkeneesee. :-) Ene ooroo er ni hen yum be? Tiim ih targan tsatgalan tarhitai hunuu tegeed. Yopond bi jil garan amidarsan. Yopon huuhnuud bol tendee jinken songodog "eriin bool geriin zarts"  l gedgiig medne. Ene odoo toon dotorh useg ni yum uu haashaa yum. Yarshig l bna doo zugeer. !Sonirhood commentuudiig ni unshlaa. Tend Oo mundag heljee yaasan unen ug vee l gesen  comment pig. Oorsdiig ni tavlan gutaaj suuhad tiimee tiim bid tiimsht unen unen geed suuj baih aguu setgel bidnees l garahiim da.  Yu yu gene ee neg hulgana arslan hazaad, ter hulgan ni mongol, arslan ni yopon, hazuulaad baigaa ni ooroo yum gene. Hol ochij dongodoosoi bil ee?Neg huuhdee teverchihsen, negiig turchihsen tegeed negiig hotlood garaaraa duuren tortoi yum barichihsan, nohroo dagaad yavj baigaa yopon huuhnuudiig haraad amihandaa ih orovddog baij bil ee. / Nohor bol gar harmaand deeguur haraastai zugeer alhaj yavna shuu de/Odoo harin  tegj yavadaa taarsan amitas yum gej bodogdov. Jaahan erh chuluunii uner avahuulchihval alj magadguig ni yopon erchuud sain meddeg boltoi yum bna. Shal durgui hurchlee. Mongod baisan bol Darmiin setgel sergeesen urilgiig huleej avaad garah yumsan. :-)EGI

[serdaram]

Bugded mendee,Neg hoshuu nemchihey. :)Kimuro Ayako-n niitleliig unshihad olon l yum bodogddog. Manaihnii u'nen l dur to'rh shuu dee. Gadniihnii nudend yamar buduuleg, dord, teriigee medehgui deeguur zantai, tom yariatai haragddag ni todorhoi shdee. Bi tiim bish gej helj boloh bolovch neg mongol hun muu zuil hiij, muuhai avir gargaj baigaa bol bi tegj baigaagaas yalgaa yu baina? Bat ni ch yumuu Saruul ni tegj baina gehgui, neg muu MONGOL l gej helne. Aimaar yaduu mo'rtloo Amerik, Japand ochihooroo hamgiin u'netei delguureer ni orj hamgiin u'netei, brand shopping hiideg, tiim l sonin humuus. Agaartaa ch utaatai, tarhindaa ch utaatai bolj huvirch baina, bid. Tegeed hun amiinh ni barag tal ni to'riin albanii ajiltnuud, hehehe.Asashyoru-g aldaa gargaad zodog tailsnii to'loo buhel buten Japan undesteng bas buruutgaj ch bolohgui baihaa. Teden dund Asa-n fan-uud heden sayaraa baigaa. Ayagui bol zodog taillaa geed uilj baigaa Japanuud ch baij l baigaa. Er ni bol bidend Japanuudaas surah, ulger avah zuils buruutgah zuilseesee iluu garna uu l gehees dutahgui l boluu.Anduudiin sanaa bodoltoi niilehgui zuil baigaa baihaa. Ene bol minii l bodol shuu.Mnd, Saruul

[serdaram]

Erteechid min' dee. Asa -g zodog tailsand bugd l haramsaj bui, medeej.Gehdee "alban yosoor" bol Asa eeree zodog tailsan, heegdeegui shuu dee.Dismissal,retiremen t hoyoryn hoorond mash tom yalgaa baina.Yapony huuchin avarga Futagahuro (biluu dee) oyokatagiinhaa samganyg algadaj orhiod shuud heegdej (dismissal) baisan tuuh bii yum. Ter Yokozuna tetgevriin menge ch ugui, yoslol ch ugui gudamjind garsan baidag.Yokozuna-d baij bolohgui avir gargasan (beating up a civilian) gedeg hevleliin shuugian, tsuu garsan tohioldold  Yapony Sumo-giin Holboo, Asa naryn dund al' alind n' satisfied  baij boloh gants huvilbar n' Asa eeree "sain duraaraa" intai buyu tetgevert garah huvilbar baisan baih. Tiimees Asa tetgevriin mengee ch avna, danpatsushiki hemeeh yosloloo ch hiih buyu neg ugeer helehed...ner terteigeer Sumo-goos garna gesen ug. Ene entsgees n' harval ...yag l Sumo-giin devjeenii shuuh shig (gadna gishgesen, gishgeegui gedeg shig) nileen shudarga shuuh bolloo gej uzej bolohoor.  Sumo-d tom garz hohirol bolloo gedgiig Mongolchuud, Yaponuud bugd sain oilgoj baigaa...gehdee rule of law ...gej bas l gashuun em baina shuu dee.(Chuham nariindaa yu bolson tuhai ... jisheelbel Yapony gemt hergiin buleglel bolon tuuntei holbootoi zarim oyokata nar zohion baiguulalttai provokatsi hiisen eseh n' hend ch medegdehgui engerne.... gesen ug.)Hundetgesen, Chuluun

[serdaram]

Японы сонин дээр Дагвааг ирээдүйн монголын ерөнхийлөгч болохыг мөрөөддөг, 12 оны сонгууль хүртэл барилдаж байгаад сонгуульд нэр дэвших санаатай байсан гэх мэтээр бичжээ...Үүнд хачирхах юм юу байх билээ. Өнөөгийн манай нийгмийн үнэлэмж шүү дээ. Тэрээр УИХ-ын гишүүн болж л таараа. Манай ухаант, сайхан ард түмэн болгож л таараа. Нэг муу тэнэг ганзагачин мөнгө тараагаад УИХ-д орчихож байхад, хайртай аваргадаа тарган эр хонио, хурдан морьтойгоо зүсэлж байгаад саналаа өгнө дөө, харин ч нэг.Дагваа бол зан төлөвийн хувьд "эзгүй хаягдсан 90-ээд оны монгол хүүхдүүдийн" жинхэнэ төлөөлөгч л дөө. Япон болоод Монголд түүнд зааж зөвлөж, сургаж хүмүүжүүлэх хүн үнэндээ байсангүй дээ. Нэг бяцхан бандийг дураар нь хаяж хаячихаад амжилт гаргангуут толгойг нь эргэтэл алдар хүндийг өгчихөөд, тэр хүний хувийн чанар, эрүүлмэндийн онцлог энэ тэрийг огт харгалзахгүйгээр дайран давшлаад байх нь шударга биш санагддаг юмаа. Япончууд их л юм бурцгааж байна.Энэ үед Японд 3 сэдэв нэлээн шум тарив: Тоёта компанийн Америк дахь рикоолийн асуудал, нэг хөгшин улстөрчийн авилгын хэрэг, тэгээд Давгаа. Нэг япон комментаторч хэлж байнаа: Тоётагийн нэрийг аль болох унагахыг Америкчууд хүсч байна, тэд алдаан дээр нь улам сайн ажиллаж нэр хүндийг нь унагаад, эсрэгээр нэр хүнд нь унасан Америкийн машин үйлдвэрлэгчдийг дэмжиж босгох тактик барьж байна гэж байх юм.Тэрэнтэй адилаар комментаторлавал манайхны яриад байгаа "Рекордоо эвдүүлэхээс японууд айлаа" гэдэгт буруу өгөх арга алгаа.Буянцогтоо